Skip to main content

Posts

Viimne lootus heitis minus hinge

Viimne lootus
Heitis minus hinge.
Tugi kadus jalge alt
Ja ilus soe suvi muutus
Vihmaseks sügiseks.
Uus päev tekitas
Mu hinge suure tühja augu.
Tuul puhub sealt läbi
Ja vihm peseb haavu.
Oma rumalusest,
Püüdes oma haava vale ravimiga parandada,
Tekitasin haavu ridamisi juurde.
Kuidas ma nüüd terveks saan?
Recent posts

Kuldkollane hommik

Ma ärkasin üles
õhk-õrna heli peale.
Mu akna taga laulis
üks pisike linnuke.
Kuldne päiksekiireke
paistis mu tuppa ja näole.
Nii soojalt paitas mu põske
nagu ütleks: "Tõuse, mu armas!"
Eilne torm oli jäägitult kadunud.
Vihmapilved hajunud.
Pimedus ja rõskus olid asendunud
valguseküllase värskusega.

Eksisin

Ma ootasin, ootasin, ootasin.
Teades, et pole mõttet oodata.
Vähemalt mitte täna.

Ma ei teadnudki,
Et see, mida ootama hakkan
Nii oluliseks osutub.

Arvasin, et olen valedega
End pehme palli sisse mässinud,
Et kukkumine ei tee enam haiget.

Aga iga mööduva minutiga hakkan mõistma
Kui rängalt ma tegelikult eksisin.

Moments worth remembering

Do you remember the feeling u used to get as a child on 1st september? That anticipation and excitement. Do you remember when you made a new friend as a teenager? New best friend? That moment you actually believed that you will be friends forever. Do you remember the first time you fell in love? As you even couldn't speak to your crush. The first time you found out that your crush likes you back? And you feel like the happiest person alive. Or your first relationship? When even the first time you walked hand in hand felt so special. Your feelings were so pure and innocent. Not affected by any suspicions or former heart breaks.
Do you remember when we used to talk all night about dreams that were so real? Like everything is achievable and everything is a matter of choice.
When we could share every corner of your soul because your thoughts were simple enough for another person to understand? Do you remember when you trusted anyone who seemed trustworthy enough? You were zealous, ful…

Ilusad südamed

Ilusaid südameid
Olen kohanud palju.
Olen otsinud neid
Mul nendest on kahju.
Üks varjab lugu
Nii ebaõiglast.
Teine oma vigu
Keeldub andestamast.
Keelab endale head,
Piitsutab end lõputult.
Siiski on ilusad
Oma armides nad.
Nad ikka armastavad,
Aitavad ja toetavad.
Ilus süda
Valust ei päästa.
Ja see mõte
Mindki ei säästa.

Tahtsin küpsetada kooki

Kui olin väike tüdruk,
siis tahtsin küpsetada kooki.
Aga mitte lihtsalt üht kooki,
vaid kõige paremat kooki.
Mis näljasel kõhu täidaks,
sõbral keele alla viiks,
mille söömisest ei saaks kunagi küllalt,
mis kaaslasele naeratuse näole tooks.
Nii ma siis pihta hakkasin.
Otsisin retsepti ja koogivormi.
Möllasin ja askeldasin
terve õhtu, pea hommikuni.
Hea meelega ja naerusuil, sooja südamega
panin selle koogi sisse
kogu jõu ja armastuse.
Köök täitus meeldiva aroomiga
Ja oi, kui uhke ma olin,
kui kook nii kena mu käte vahel auras.
Maitsesin - tõesti hea!
Tahtsin seda jagada - kõigiga.
Läksin kooli, kook näpus. Pakkusin kooki Annale.
Kuid oh häda, Anna kõht oli täis,
ei tema mu koogist hoolinud.
Timo maitses paar ampsu -
kuid mustikad nähes põgenes kempsu. Leena jaoks oli kook liiga magus.
Rene oma tükki lindudega jagas.
Liina pillas tüki põrandale.
Piret viis hoopis koju emale. Lõpuks õpetaja nägi ja ütles,
et kooli koogiga tulla ei tohiks.
Ma siis võtsin oma viimase tüki
ja istusin koolitrepile, üksi.

Ma ei jaksa enam

Ma ei jaksa enam.
Ei jaksa võidelda seda võitlust,
mis näib mitte kunagi lõppevat.
Ei jaksa võidelda seda võitlust,
mis iga minutiga muutub raskemaks ja raskemaks.
Ma ei suuda näha valu, ägamist ja oigamist,
Õnnetuid inimesi, nuttu ja hala,
Üksindust, pettust ja valesid.
Teesklust ja silmakirjalikkust.
Ma tahan rahu, lihtsalt rahu.

Tõde

Kas sa tahaksid teada tõde?
Muidugi tahan, kes ei tahaks.
Tõde võib päästa su elu.
Selle sõna kõike otsesemas mõttes.

Aga mis siis, kui tõde on valus?
Kas elaksid pigem ilusates valedes?
Mõni ehk elaks..
Aga kas tõde siis jääbki teadmata?
Paraku mitte - varem või hiljem saad sa ta teada.
Aga ta on siis tavaliselt veelgi valusam.

Halvimal juhul oled kogu oma elu ära rikkunud,
elades neis ilusates valedes.
Ja enam tõde sinu elu ei päästa.
Teeb ainult haiget, ja kuidas veel.

I only get the air that someone else was breathing

I've seen it, so closely.
Being there to see it,
sitting in the first row
watching a fairytale.

I've seen in as an example,
as something that should be.
As something so beautiful
and possible, not a dream
as many may think.

Then why do I always find the hardest nuts to crack,
I only get the air that someone else was breathing.
I get the taste of a delicious dish from week ago,
a gift that someone else didn't want.

Maybe I am becoming one of them - also the unlucky one.
I feel terrible as I would do anything to turn the dice around - for everyone.

But will I dare?

I can't believe it,
I think I've lost my mind.
I can't name it,
am I really that blind.

There's a fire,
there's a connection.
There's something I admire,
a conception.

It seems impossible,
yet it is right here.
Seemingly invisible,
but will I dare?